Eesti pank tahab oma reserve viiekordistada

Eesti Panga kapitalipuhvrid koosnevad põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvritest. Kui reservkapitali suurus võrdsustub põhikapitaliga, siis peab riigikogu seaduse kohaselt otsustama, kas Eesti Pank jätkab reservkapitali suurendamist.

Kapitalipuhver halbadeks asjaoludeks

Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 miljonit eurot. 2015. aasta kevadel tegi keskpanga nõukogu kasumijaotamise otsuse, mille toel jõudis ka reservkapitali suurus 100 miljoni euroni. Muid kapitalipuhvreid on keskpank kogunud 251 miljonit eurot, nii et kõike kokku arvestades ulatub keskpanga kapitalipuhvrite kogumaht 451 miljoni euroni.

„Viimaste perioodide riskihinnangud näitavad, et väga halbade asjaolude kokkulangemisel võib Eesti Panga kapitalivajadus ulatuda 500 miljoni euroni. Seetõttu oleks mõistlik kasvatada reservkapital sama suureks, sest seaduse kohaselt on reservkapital mõeldud kahjude katmiseks,“ selgitas Hansson.

Hanssoni sõnul muutuks keskpanga kapitali struktuur tugevamaks, kui riigikogu lubaks reservkapitali suurendada. „Erinevalt muudest kapitalipuhvritest on reservkapitali kasutamise piirangud seaduses kirjas. Seega tähendab suurem reservkapital, et Eesti Panga kapital üldiselt on tugevamatel alustel,” lausus Hansson.

Eesti Panga nõukogu on riigikogule esitatud keskpanga presidendi ettepaneku heaks kiitnud.

Puhver kasvab kasumi arvelt

Kui riigikogu otsustab keskpanga reservkapitali suurendada, siis plaanib Eesti Pank kasvatada reservkapitali järk-järgult tulevaste aastate kasumi arvelt. Panga nõukogu otsustab igal aastal, kui palju eelmise aasta kasumist suunata keskpanga kapitalipuhvritesse ja kui palju riigieelarvesse.

Keskpanga nõukogu võttis pärast Eesti eurole üleminekut 2011. aastal pikaajaliseks sihiks selle, et keskpanga kapitalipuhvrid peaks kasvama seni, kuni see jõuab euroala keskpankade kapitalipuhvrite keskmise tasemeni. See tähendab, et Eesti Panga kapitalipuhvrid peaks praeguste hinnangute kohaselt olema senisest kaks-kolm korda suuremad ehk umbes 1,2 miljardit eurot.

Eesti Panga nõukogu otsustas, et keskpanga kapitalipuhvreid tuleb pikaajaliselt suurendada, kuna euroala keskpangana on Eesti Panga finantsriskid märgatavalt kasvanud. Euroala keskpankade paljude tegevuste pealt teenitav tulu või kahju jagatakse keskpankade vahel. Tulu või kahju jaotatakse vastavalt sellele, kui suur on riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas – see on Euroopa Keskpanga kapitalivõti. Eesti Panga puhul on kapitalivõti 0,274%.

Kuna ühistegevuse tulud ja riskid jagatakse euroala riikide keskpankade vahel kapitalivõtme alusel, peavad ka Eesti Panga kapitalipuhvrid kapitalivõtit arvestades olema euroala keskpankade keskmisel tasemel. Eesti Panga kapitalipuhvrid on aga euroala keskpankade seas ühed väiksemad ja seetõttu ongi Eesti Panga nõukogu seadnud sihiks kapitali pikaajalise kasvatamise.